©2019 by Saku Taipoksi Klubi.

    Viis küsimust Saku sõdalastele!

    Saku TPK paneb laupäeval Eesti Muay Thai Liiga etapil välja seitse osalejat. Esitasime neile viis küsimust.

    Kuidas jōudsid võitlusspordi juurde?

    Brigitta Vaab (11): Neli aastat vanem õde Marietta tahtis proovida ja teise õe tutvuste kaudu läksimegi proovima.



    Kenneth Laas (13): Klassivennad käisid juba ja jalgpall tüütas ära, nii et mõtlesin, et proovin ka siis ära.

    Oskar Older (17): Olin tegelenud üheksa aastat korvpalliga. Mõtlesin leida midagi teistsugust. Ma polnud kunagi varem tegelenud võitlusspordiga ja mõtlesin, et peaks proovima.

    Hanno Tõkke (13): Ma pole kunagi olnud meeskonnamängija ja siis mõtlesin, et miks mitte minna tai poksi.

    Siim Roots (13): Isa rääkis sellest ja hakkas huvitama.



    Joonas Kirs (14): Otsisin uut hobi ja spordiala ning sõber kutsus trenni.

    Kert Pukk (13): Sõbrad soovitasid ja tundus lõbus.

    Miks just tai poks?

    Brigitta: Tundus kõige füüsilisem võistlusspordialadest.

    Kenneth: Seal käisid paljud sõbrad ja see oli ainuke trenn, mis lähedal oli.

    Oskar: Tai poksis võib jalgu, põlvi, küünarnukke ja rusikaid kasutada. Poksis seda ei tohi ja sellepärast meeldibki.

    Hanno: Siin saab kasutada rohkem lööke.


    Siim: Hakkasin huvi tundma selle ala suhtes.

    Joonas: See meeldis mulle ja oli kodule lähedal.

    Kert: Seal saab ennast välja elada.


    Kes sind inspireerib, innustab, sinuga võite jagab ja raskustest üle aitab?

    Brigitta: Kõige rohkem on inspireerinud treenerid Oskar Künnapuu, Fred Anton ja Kaie Višnevski ja loomulikult perekond.

    Kenneth: Inspireerivad kindlasti mõned profid tavalisest poksist, näiteks Muhammad Ali. Innustab perekond. Raskustest üritan ise üle saada.


    Oskar: Inspireerivad igasugused võitlusspordiga seotud videod, samuti kindlasti pere ja treenerid. Raskustes saan peamiselt abi isalt.

    Hanno: Mind inspireerib kõige rohkem minu isa.

    Siim: Isa vahel õpetab ja aitab raskustest üle saada.

    Joonas: Inspireerivad treenerid ja sõbrad.


    Kert: Sõbrad, vanemad.

    Kõige ilusam võit või parim hetk võitlusspordiga tegelemise perioodil?

    Brigitta: Kõige ilusam võit oli 2018. aastal Viljandis.

    Kenneth: Kahjuks veel võite ei ole, aga loodan, et laupäeval saan. Olen nii vähe alles käinud, et ei ole ka selliseid momente väga.

    Oskar: Võite mul veel ei ole, aga tulevik on alles ees.

    Hanno: Pole veel.

    Siim: Ma pole veel võistlemas käinud, aga tahaks väga minna.

    Joonas: Hetkel ei ole mul ühtegi võitu, sest ma pole seni võistelnud, aga küll neid ilusaid hetki tuleb.

    Kert: Pole veel selliseid võite.

    Kuhu välja soovid jõuda?

    Brigitta: Mina sooviksin jõuda võimalikult kaugele.

    Kenneth: Sooviks saada tulevikus profiks ja igal pool välismaal võidelda.

    Oskar: Prooviks end maksimaalselt heaks treenida ja eks näis, kuhu suudan jõuda.


    Hanno: Ma soovin välja jõuda tippu.

    Siim: Tahaks igal pool võistlemas käia.

    Joonas: Ma pole veel nii kaugele tulevikku mõelnud, aga hetkel ma tegelen enda arendamisega ja eks näis, kuhu teed viivad.

    Kert: Unistan, et saaksin väga heaks sellel spordialal.